Lemmikloomad

Kuna ühist Võru valla koerte ja kasside eeskirja pole veel vastu võetud, siis tulenevalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõike 41 alusel kehtivad kuni haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kehtestamiseni selle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil need õigusaktid, kus need valdade ühinemiseni kehtisid:
 
 
 
 
 
Vallavalitsuse poole on aeg-ajalt pöördutud murega, kus koerad jooksevad lahtiselt ringi, hauguvad öösiti või jätavad väljaheiteid kergliiklusteele. Tuletame meelde kehtivate koerte  ja kasside pidamise eeskirja kolm põhilist punkti, mille vastu sagedasti eksitakse:
 
1. Koera või kassi on lubatud pidada elamus ja kinnisel territooriumil selle omaniku loal, kusjuures territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks. Koera pidamisel ketis ei ole tarastamine kohustuslik, kuid tuleb välistada looma ärajooksmise ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus.
 
2. Omanik peab tagama, et koer või kass ei häiriks ega ohustaks kaaskodanikke. Omanik kannab täielikku vastutust kõigi koera või kassi tegudest tulenevate tagajärgede eest, välja arvatud juhul kui koer kaitseb omaniku territooriumi või koera kasutatakse kuritegeliku tegevuse takistamiseks.
 
3. Koera või kassi pidamine korterelamus ei tohi häirida teiste elanike rahu. Omanik on kohustatud tagama oma koera või kassi reostuse koristamise.
 
Maapiirkondades on sageli tavapärane, et koerad ei ole aias kinni ega ka ketis, vaid käivad vabalt ringi. Koeraomanik arvab, et koer teab ja tunneb oma territooriumi piire ega lähe kaugemale. Ja kui läheb, pole sest midagi – koerad on ju kõik see aeg külades ringi jooksnud. Tegelikult ei saa oma looma niimoodi usaldada. Koerad käivad  sageli kodust kilomeetrite kaugusel, eriti koos teiste koertega. Nad võivad hirmutada või isegi rünnata teisi inimesi või loomi, jääda auto alla ja nii edasi.
 
Vältimaks olukordi, kus kodust plehku pannud lemmik teistele või endale kahju võiks teha, tasub investeerida aedadesse ja loomadel pidevalt silm peal hoida. Soovitame probleemide tekkimise korral esmalt pöörduda alati ikkagi loomaomaniku poole ning proovida probleemi lahendada omavahelise mõistliku suhtlemise käigus. Kui aga vestlustest loomaomanikuga abi ei ole ning koera käitumine on sedavõrd häiriv, et takistab ka teiste elanike igapäevaseid käitumisharjumusi, siis tuleks esitada omavalitsusele või politseile kaebus ning viidata eeskirja rikkumisele.
 
Kuidas käituda, kui võõras koer ründab inimest või teist looma avalikus kohas või kellegi territooriumil?
 
Koera omanikku saab võtta vastutusele väärteokorras kohaliku omavalitsuse kehtestatud kasside ja koerte pidamise eeskirja alusel ning eeldusel, et rikkumisega kaasnes kahju tekkimine või tervisekahjustus inimesele. Küll aga tuleb rünnaku ohvril võtta koheselt ühendust omavalitsuse vastava ametniku või politseiga ning esitada avaldus. 
Et tagada rikkuja vastutusele võtmine, tuleb avalduses märkida kõik olulised asjaolud ja informatsioon: sündmuse toimumise koht ja aeg ning võimalikult täpne kirjeldus, asjaosaliste nimed ja muud teadaolevad kontaktandmed (võimalusel ka sind või sinu looma rünnanud koera omaniku andmed), sündmuse täpne kirjeldus ning tunnistajate olemasolul ka tunnistajate andmed. Kindlasti tuleb tekitatud vigastuste (nii inimesele kui loomale) osas pöörduda arsti poole nii õigeaegse ravi kui arstitõendi saamiseks. Arstitõend on abiks ka edaspidi, kui tekib vajadus kahjude väljanõudmiseks.
 
MERLE TARREND
Võru Vallavalitsuse
keskkonnaspetsialist
782 8091, 504 9458
 

Varjupaikadest

 

Võru valla poolt korraldatud lemmikloomade varjupaigaga tegeleb Varjupaikade MTÜ Võru varjupaik.

 

Koerte ja kasside pidamist reguleerib koerte ja kasside pidamise eeskiri.

 

Võru varjupaiga kontakt ja info

Aadress: Lühike 3, Võru, 65604

Juhataja: Merike Torm

Telefon: 5340 4223

E-post: voru@varjupaik.ee

Külastuseks avatud: T-R 14-16, L 12-15.

 

Alates 01.01.2017 muutus hulkuvate ja järelevalveta lemmikloomade püüdmise ja varjupaika toimetamise kord Võru varjupaigas. Kõik väljakutsed käivad läbi kohaliku omavalitsuse. Väljakutse vajadusel helistada või saata e-kiri tööajal (E-R 8.00-17.00) kohaliku omavalitsuse kontaktisikule. Väljaspool tööaega helistada väljakutseks ainult läbi hädaabinumbri 112 juhul, kui ohus on looma või inimese elu.

 

Vastavalt seadusele on looma omanikul oma loom võimalik varjupaigast tagasi saada kahe nädala ehk 14 päeva jooksul pärast varjupaika saabumist. Pärast seda hakatakse loomale otsima uut kodu. Looma tagasisaamisel tuleb esitada isikut tõendav dokument.

 

Tasud looma tagastamisel omanikule:

Lemmiklooma ülalpidamine: 2,20 eur/päev.

Teenustasu: 6,00 eur.

Transport: 0,50 eur/km.

 

Looma tagastamisel omanikule on varjupaigal õigus sisse nõuda loomale tehtud parasiiditõrje (ka ennetava) kulud ning vajadusel osutatud veterinaarteenuste kulud.

 

Varjupaigas saab arveldada ainult sularahas ja maksekaardiga, ülekandearveid varjupaik ei väljasta.