Valla kultuurikava

Valla kultuurikava on leitav sündmuste kalendrist.

Kultuuriasutused

Võru vallas tegutseb viis tugevat ja elujõulist kultuuriasutust (vaata kontakte)

Võru valla kultuuriasutused pakuvad kogukonnale eripalgelisi võimalusi muusika, tantsu ja teatri harrastamiseks, näituste vaatamiseks. Asutused on kooskäimiskohaks erinevatele huvigruppidele ja huvitegevuse harrastajatele.

Traditsioonilised suurüritused on üritustesari "Viis Võru valla päeva", Lasva järvemuusika kontsert, tulede öö Vastseliina piiskopilinnuses, Sõmerpalu motokross, Lindora laat, Vastseliina maarahvalaat. Koostöös Võrumaa Spordiliiduga toimuvad rahvaspordipäevad valla eri piirkondades.
 

  • Lasva rahvamaja

Lasva rahvamaja on ehitatud tsaariaegse magasiaida müüridele. Eesti  Vabariigi iseseisvuse algaastatel oli see aidahoone. Omaaegse aktiivse koorilaulja ja näitleja, härra Alfred Tammiste sõnutsi olevat magasiaidas juba Eesti ajal, mil vilja aidas ei olnud, ette kantud näidendeid ja esitatud ka operette. Oma jõududega oli kantud ette operett  "Talupoja au".

Kolhoosi „Oktoobri Lipp" esimees Aksel Kommer ja ehitustööde juhataja Kalle Arumäe  eestvõtmisel telliti ehitusprojekt toonase Võru rajooni Agrotööstuse ehitusjärelvalve insenerilt Kalle Sibulalt ja Võru KEKi ehitusinsenerilt Enn Martinsonilt. Projekti lähteülesandeks oli kolhoosile kuuluva maakivist aida ümberehitamine kolhoosi kontor-klubiks ja sööklaks. Lasva rahvamaja maja valmis 1975. aasta mais. Esimeseks ametlikuks ürituseks rahvamaja saalis oli 9. mail sõjaveteranide pidulik koosolek.

Lasva rahvamaja saali mahutatavus on 100 istekohta, rõdul 20 istekohta. Lava laius on 6 meetri ja sügavus 5 meetrit. 2020. aastal ehitati rahvamaja saali ventilatsioon, renoveeriti rahvamaja tualetid ning tehti sanitaarremont rahvamaja esinejate ooteruumis.

Lisaks rahvamajale tegutseb majas esimesel korrusel, kunagistes kolhoosi söökla ruumides Lasva raamatukogu ja maja teise korruse mõned ruumid on välja renditud MTÜ Lasva Käsitööseltsile, MTÜ Lasva Sõprade seltsile ja Lasva lasteaiale.

Lasva rahvamajas toimub veebruaris, märtsis, aprillis, mais, oktooberis, novembris ja detsembris igal kuul üks tantsuõhtu. Igal kvartalil toimub üks kontsert, üks või kaks harrastusteatri etendust, üks üritus lastele (teater, mängupäev või meisterdamine), üks üritus suunitlusega eakatele (kevade alguse tähistamine teelauas, eakate väljasõit, lauaga jõulupidu, vabariigi aastapäev). Suviti korraldatakse igal kuul üks vabaõhuetendus Lasva veertorni-galerii juures, mida haldab Lasva rahvamaja. Suvistest suurüritustest on rahvamaja korraldada Lasva järvemuusika ja üritusesarjast „Viis Võru valla päeva" Lasva piirkonna päev. Lisaks toetatakse kogukonna ideid, minnakse kaasa ja ollakse abiks nende elluviimisel. Lasva rahvamajas on 1-2 hooajanäitust aastas. Enamasti täidavad rahvamaja seinte pinda töötajate omavalmistatud suuremahulised dekoratsioonid, mida vahetatakse vastavalt hooajale. Enne koroonaviiruse puhangut, 2019. aastal külastas rahvamaja üritusi/näitust kokku umbes 1200 inimest.

Lasva rahvamajas tegutsevad järgmised kollektiivid:

  • Naisrahvatantsurühm – juhendaja Ulvi Toomik;
  • Segarahvatantsurühm – juhendaja Ulvi Toomik;
  • Lasva meeskoor – juhendaja Jane Reiljan;
  • näiteringid Näitelust ja Häänali – juhendaja Alice Kirsipuu;
  • laste huviring – juhendaja Katri Enno.

Saali kasutatakse veel aeroobikaks, mida juhendab Airi Pütsep ja eakate tantsuring, mida juhendab Leena Nurk.

Lasva rahvamaja saali ruumide rentimine:

  • seminarid, sünnipäevad, peied 50 eurot;
  • firmapeod 100 eurot.

Lasva rahvamaja Facebooki leht

 

  • Vastseliina rahvamaja

Vastseliina rajooni keskuses sai 1956. aastal valmis Vastseliina kultuurimaja, mis algselt kandis Agro-zoopropaganda maja nimetust. Avapidu peeti naistepäeval, 8. märtsil. Endisest seltsimajast tuli 1956. aastal üle ka Vastseliina raamatukogu. 1991. aastal muutus maja nimi – Vastseliina kultuurimajast sai Vastseliina rahvamaja.

Vastseliina rahvamajas toimetavad Vastseliina Raamatukogu, MTÜ Vastseliina Käsitööühing, Vastseliina eakate klubi Heldela ja Vastseliina muusikakooli trummiõpetus (klassiruum). Majas tegutseb ka kino. Kinoõhtud on tavaliselt teisipäeviti, eriprogramm kokkuleppel ka muudel päevadel. 2020. aasta märtsist pole kino näidatud seoses eriolukorraga ja kino üldisest raskest olukorrast. Heal aastal on majas üleval ka 5-6 näitust.

Vastseliina rahvamaja saal mahutab 200 istekohta. Kohvik mahutab 20 istekohta (pika laua taha ka 30). Konverentsitoas ehk valges toas on 20 istekohta.

Vastseliina rahvamajas tähistatavad traditsioonilised üritused on Eesti Vabariigi aastapäev, pärimuspäev, kevadpidu, eakate väljasõit, advendiaja alguse tähistamine, jõulupeod eakatele ja lastele, jõululaat, üle aastate aastavahetuse pidu, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine (vastlad, jüripäev jm). Lisaks tantsuõhtud, kontserdid, teatrietendused, Vastseliina tantsuklubi, rohevahetus, huvitegevuse päev, viis päeva Võru vallas jm. Keskmine Vastseliina rahvamaja külastajate arv  aastatel 2016-2020 on 5300 külastajat.

Maja renoveeritud viimati 2004. aastal väljast ja 2005. aastal seest. Raamatukogu sai uue kuue 2005. aastal. Alates aastast 2018 toimub majas akende vahetamine, igal aastal vahetatakse umbes kümme akent. 2020. aastal tehti maja ümbruses vertikaalplaneering.

Vastseliina rahvamaja ruumide rentimine:

  • baar/kohvik 1 h – 10 eurot;
  • tantsuproovisaal 1 h – 10 eurot;
  • I ja II korruse fuajeed 1 h – 6 eurot;
  • konverentsiruum 1 h – 10 eurot;
  • saal 1 h – 26 eurot;
  • kogu maja kasutamine 1 h  32 eurot;
  • Ruumide rentimisel üle 3 tunni kokkuleppehind.

Vastseliina rahvamaja huviringid hooajal 2020-2021

Vastseliina rahvamaja koduleht

Vastseliina rahvmaja Facebooki leht

 

  • Orava Kultuurimaja

Orava kultuurimaja on ehitatud vanale mõisahoonele peale kolmandaks korruseks. Kultuurimaja avamine toimus 15. juulil 1989. aastal. Ühtlasi toimus ka samal päeval kultuurimaja kõrval oleva Orava Vabadussõja mälestussamba taasavamine.

Orava kultuurimajas toimetavad Orava noortekeskus, Orava raamatukogu ning mittetulundusühing Orava Kultuur. Kultuurimaja saal mahutab 150 istekohta, laudadega peoks 100 istekohta. Fuajees on kümme istekohta. 2020. aastal soetati kultuurimajale ka uued eraldiseisvad ja virnastatavad toolid.

Kultuurimaja renoveeriti 2010. aastal, mil vahetati välja aknad, paigaldati tuletõkkeuksed, ehitati ümber fuajee ja köök ning remonditi saal. Uue ilme said ka tualettruumid ja eesmine trepikoda. 2019. aastal renoveeriti maja katus – paigaldati uus plekk-katus. 2020. aastal sai maja uue välisilme – teostati krohvimis- ja värvimistöid ning renoveeriti uste varikatused.

Orava kultuurimajas korraldatakse järgmisi üritusi: Eesti Vabariigi aastapäev (pärgade asetamine ausamba juurde ja kontsert kultuurimajas), kevadlaat, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine (vastlapäev, jüripäev jm.), rahvamajade päeva tähistamine, üritusesarja "Viis Võru valla päeva" raames Orava piirkonna päev, võidupüha (pärgade asetamine ausambale ja võidutule vastuvõtmine ning soovijatel on võimalus võta tuli oma jaanilõkkele). Koostöös mittetulundusühinguga Orava Kultuur korraldatakse kodukohapäeva, mil tähistatakse ühtlasi ka jaanipäeva – toimub vabaõhulaval Orava järve ääres. Lisaks toimuvad 3–4 korda aastas ansambliga tantsuõhtud ja kaks korda aastas harrastusteatrite etendused.

Näituseid on üleval kultuurimaja fuajees 1–2 korda aastas. Üldjuhul pannakse näitused üles raamatukokku, mis asub esimesel korrusel ja on rahvale kättesaadavam. Kino kultuurimajas ei näidata, kuid kinoelamust pakub lähedal asuv Piusa külastuskeskus.
 

Orava rahvamajas tegutsevad kaks kollektiivi:

  • naisrahvatantsurühm Punapõsed – juhendaja Aile Mällo;
  • memme-taadi rahvatantsurühm Lustakad – juhendaja Aile Mällo.

Saali kasutab proovideks kord kuus ka segarahvatantsurühm Päntajalad.
 

Orava kultuurimaja ruumide rentimine:

Orava kultuurimaja saali rent sünnipäevadeks, pulmadeks ja peiedeks on 50 eurot.

 

Orava kultuurimaja Facebooki leht

 

  • Parksepa rahvamaja

Parksepa rahvamaja kasutab oma tegevuseks Parksepa Keskkooli ruume ja väiksemaid koosviibimisi saab korraldada  ka Kanariku 7 maja keldriruumides, mis on 2004. aastal klubi üritusteks renoveeritud. 

Ilmataadiga kooskõlas korraldatakse üritusi Parksepa Kanariku järve ääres asuval Parksepa laululaval. Traditsiooniliseks ürituseks on saanud Parksepa perepäeva, mis leiab aset tavaliselt augustis.

Rahvamaja ajalugu algab 1956. aastast, mil asutati Võru EPT ametiühingute klubi.

 

Parksepa rahvamaja nime all tegutsevad huviringid on:

  • Naiskoor Lapi Laulijad – juhendaja Silja Otsar;
  • Line-tantsijad Hellad Tallad  juhendaja Tiina Asi;
  • Kungla puhkpilliorkester – juhendaja Väino Repp;
  • Tsuua Sulatsõ ja Osula segarahvatantsurühm – juhendaja Kersti Vill;
  • rahvamuusikakapell Vannamuudu – juhendajad Helgi Noormets, Helmuth Venne, Lilia Vildo;
  • Kai Leete vilistlaste tantsrühm ja Osula seltskonnatantsuring Ummamuudu – juhendaja Merike Vaher;
  • Sulbi külateater – juhendaja Airika Saamo;
  • Osula rahvapilliansambel – juhendaja Sirje Puusepp;
  • Kurenurme seltskonnatantsuring Kurõpesä – juhendaja Aleksandra Kerge;
  • Sulbi vokaalansamblel Helin – juhendaja Merili Ermel;
  • Sulbi naisrahvatantsurühm Mari – juhendaja Maarika Rosenberg.

Parksepa rahvamaja Facebooki leht

 

 

  • Puiga rahvamaja
Puiga rahvamaja (tolleaegne maa-kultuurimaja) avati 5. detsembril 1981. aastal. 1. septembril 1995. aastal avati Puiga põhikool (tolleaegne Puiga algkool) – sellest ajast on rahvamaja koolimajaga koostööd teinud ja ruume jaganud.
Esimesel korrusel asub Puiga raamatukogu. Tolleaegne Kasaritsa raamatukogu kolis 1996. aastal Puigale koolimaja ja rahvamajaga samasse hoonesse. 2000. aastal nimetati raamatukogu Puiga raamatukoguks. 3. oktoober 2008. aastal avati Puigal spordihoone, mis tegutseb samuti samas majas.
Kirjanik Friedebert Tuglase üks viljakamaid eluperioode möödus 1921. ja 1922. aasta suvel Puiga külas ning 27. mail 2000. aastal avati Tuglase auks mälestuskivi.
10. augustil 2007. aastal toimus Puiga vanas pargis esimene Puiga külapäev – sellest ajast on Puigal külapäeva korraldatud iga aasta. IX Puiga külapäeval, 7. augustil 2015. aastal avati Puigal uus laululava.
 
Puiga rahvamajas tegutseb viis huviringi:
  • naha- ja saviring - juhendaja Maire Noormaa;
  • linetants Sööstan-katan ja memmede rühm Hõbedane - juhendaja Silja Oss;
  • Puiga näitetrupp - juhendaja Külli Vijard;
  • Claro segakoor - juhendaja Kaari Kattai;
  • Kolepi segakoor - juhendaja Ara Bander.
Puiga rahvamajas on vähemalt kolm korda aastas üleval erinevad näitused ja jooksvalt ka kooliõpilaste tehtud tööde näitused.
Puiga rahvamajas on võimalik rentida aulat, mis mahutab 200 istekohta. Ööpäeva hind on 21 eurot.

Puiga rahvamaja Facebooki leht

  

Raamatukogud

Võru vallal on hallata 14 raamatukogu, kus korraldatakse oma piirkonnas erinevaid raamatukogunduslikke üritusi. Raamatukogude põhiteenused on raamatute ja ajakirjade kohapeal kasutamine ning koju laenutamine, samuti avalikule teabele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamine. Raamatukogud pakuvad elanikele lisaks raamatute laenutusele võimalusi tutvuda kirjanikega, osaleda luule– ja lugemisõhtutel ning saada osa kultuuriloolistest ekskursioonidest.

Kõik Võru valla raamatukogud kasutavad raamatukogude info- ja kataloogisüsteemi RIKSWEB. Selle abil saad hõlpsasti teha otsinguid raamatukogu fondis olevast kirjandusest, saada lühiülevaate teavikutest, eksemplaridest ja nende staatusest. Samuti näed infot ajakirjade, ajalehtede, auviste ja muude üksuste kohta ning nende saadavuse andmeid. Valides menüüst "Uudiskirjandus", saad vaadata kogus olevat uudiskirjanduse loetelu ja seda soovikorral välja trükkida. Kui tahad mõnda raamatut reserveerida, saad kogu töötajale saata e-posti soovitud teaviku reserveerimise kohta.

 

Raamatukogud (vaata kontakte)

  • Puiga raamatukogu;
  • Parksepa raamatukogu;
  • Väimela raamatukogu;
  • Kirepi raamatukogu;
  • Vastseliina raamatukogu;
  • Vana-Vastseliina raamatukogu;
  • Lasva raamatukogu;
    • Lasva raamatukogu all tegutseb ka Otsa laenutuspunkt;
  • Tsolgo raamatukogu;
  • Kääpa raamatukogu;
  • Orava raamatukogu;
  • Hanikese raamatukogu;
  • Loosi raamatukogu;
  • Sõmerpalu raamatukogu;
  • Osula raamatukogu.

 

Lisaks kultuuriasutustele tegutsevad külades aktiivsed mittetulundusühingud ja seltsingud, kes kohapealset külaelu edendavad (vaata seltsinguid).