Uudised ja teated:

« Tagasi

Ago Ruus avas Vastseliina rahvamajas fotonäituse „Üks südamekujuline järv“

Selle järve kaldal elati juba muiste, seda tõendavad arheoloogilised leiud. Järv toitis ja kaitses. Eluaseme rajamiseks oli soodne järve põhjakallas, mis asus kõrgemal. Hädaohu korral võis aga minna pakku järvest lõuna pool asuvatele soosaartele. Järve kutsuti kunagi Ahijärveks. Miks, seda ei oska keeleteadlased aga senini täpselt seletada.

Juba orduaja alguses möödus järvest tähtis tee, mis ühendas Vastseliina ordulinnust muu maailmaga. Liivi sõja ajal ehitati järve kaldale kirik. See hävis hilisemate sõdade keerises, kuid kiriku järgi sai järv endale uue nimi – Kirikumäe järv. Nii tunneme seda järve ka tänapäeval.

19. sajandi lõpus käisid Tartu ülikooli teadlased ja tudengid siin uurimisreisidel ning botaanik  Johann Christoph Klinge (1851–1902) leidis kinnitust oma oletusele, et järved kasvavad kinni peamiselt tuulte eest varjatud küljest. Tema järgi nimetatakse seda nähtust Klinge seaduseks.

Kirikumäe järv on läbi aegade võlunud oma iluga nii kohalikku kui ka kaugema kandi rahvast. 1930ndatel aastatel kogunesid ümbruskonna noored järve põhjapoolsele kaldale, mida kutsuti järvesaareks, et Eestimaa niigi lühikesed ööd olematuks tantsida. Kolhoosiajal tuldi siia rändkinoseanssidele, et leida raskes ajas pisutki hingekosutust.

1960ndate aastate alguses sai järv tuntuks aktiivse puhkusekohana. Kohaliku majandi aktivisti Roland Oleski eestvõttel hakati siin harrastama veesuusatamist, toimusid majandi veespordipeod, järve kaldale ehitati saun.

Sellest ajast saati on järv justkui magnetiga tõmmanud ligi puhkajaid ligidalt ja kaugelt. Koguteoses „Võrumaa" südamekujulise põhijoonisega järveks nimetatud Kirikumäe järv on avanud oma südame kõigile külalistele, lubades endasse armuda, ja seda igaveseks.

Põnevaid külalisi siia jagub: peale suvitajate, matkajate ja marjuliste on järvel sõudnud kuningapoeg koos printsessiga. Nad kohtasid järve kaldal nii salapärast näkki kui ka koledaid, aga heasüdamlikke kolle. 1984. aasta suvel filmiti siin nimelt mitu episoodi Tallinnfilmi muinasjutufilmile „Karoliine hõbelõng" (režissöör Helle Murdmaa). Seega võib järve muu hulgas pidada muinasjutuliseks. See tunne tekib eriti varajastel suvehommikutel, kui järvest õhkuv udulaam katab vastaskalda silueti.

Fotonäitus on austusavaldus kaunile ja saladuslikule järvele, mille kaldal asub ka minu sünnikodu ning kuhu elus ikka ja jälle tagasi olen pöördunud. Ka mina olen oma südame järvele kaotanud.

Fotonäituse valmimist toetas Võru vald, mille eest südamest suur aitäh. Suur tänu ka kõigile teistele abilistele!

Kõigepealt näeb näitust Vastseliina rahvamajas, teise korruse fuajees. Näitust saab vaadata tööpäevadel kella 9-17 ja ürituste ajal 30. juunini 2021.

Näitust külastades järgi COVID-19 viiruse levikust tingitud nõudeid!
 

 


Ago Ruus

näituse koostaja

agoruus@gmail.com

505 6691