​

Lasva Lasteaed Pargihaldjas
Palo tee 32, Lasva küla 65401 Võru vald Telefon 5346 4861 E-post lasvalasteaed@gmail.com Veebileht pargihaldjas.ee Direktor Inge Järvpõld
Orava Kool
Solda tee 22/1, Orava küla 64101 Võru vald Telefon 5333 8516 E-post kool@orava.ee Veebileht orava.edu.ee Facebooki leht Direktor Külle Viks
Parksepa Lasteaed
Kesk tn 9, Parksepa alevik 65509 Võru vald Telefon 785 0512; 526 1943 E-post parlasteaed@gmail.com Veebileht parksepalaps.ee Direktor Hille Kesa
Puiga Lasteaed Siilike
Andsumäe tn 4, Puiga küla 65502 Võru vald Telefon 789 2383 E-post siilike@puigala.ee Veebileht puigala.ee Facebooki leht Direktor Ere Kungla-Jalajas
Sõmerpalu Lasteaed Lepatriinu
Pargi tn 8, Sõmerpalu alevik 66604 Võru vald Telefon 789 6318 E-post lepatriinula@gmail.com Veebileht lepatriinud.ee Direktor Hille Kesa
Vastseliina Lasteaed
Turu tn 2, Vastseliina alevik 65201 Võru vald Telefon 785 1202 E-post lasteaed@vastseliina.ee Veebileht vastseliina.ee/lasteaed Facebooki leht Direktor Piret Kunnus
Väimela Lasteaed Rukkilill
Matussaare tee 5, Väimela alevik 65566 Võru vald Telefon 787 4251 E-post rukkilill@rukkilill.voruvald.ee Veebileht vaimelarukkilill.ee Direktor Külli Seene

---

Võru valla haldusterritooriumil tegutseb seitse koolieelset lasteasutust:

• Lasva Lasteaed „Pargihaldjas"

  
Praeguse Lasva lasteaia eelkäijateks on kaks lasteaeda. Esimeseks neist on 1967. aastal tööd alustanud ööpäevane Lepassaare sovhoosi lastepäevakodu, mis asus Otsa külas. Lasteaia tööruumideks oli neli korterit, kus oli sõimerühmas ja aiarühm. 1976. aastal nimetati lasteaed ümber "Oktoobri Lipp" kolhoosi lastepäevakoduks. 1979. aastal kolis lasteaed Lasva asulasse kortermaja ruumidesse. Teine praeguse lasteaia eelkäija on 1985. aastal Kääpa külas avatud rühm, mis töötas neljatoalises korteris. 1995. aastal Kääpa lasteaia kümnendaks tööjuubeliks saadi uued ruumid vastrenoveeritud Kääpa vanadekodu majja.

1996. aasta 1. septembrist liideti Kääpa ja Lasva lasteaiad ning alustas tööd Lasva valla lastekeskus. Tegevus jätkus mõlemas majas. Lastekeskus ühendas kolme suunda: alusharidus, kooliks ettevalmistamine ja huvihariduse. Lastekeskuse töös osalesid lapsed 3–12 eluaastani. 1999. aastast nimetati asutus ümber Lasva valla lasteaiaks ning nii Kääpa kui Lasva rühmas töötasid 3–6-aastaste lastega liitrühmad. 2006. aastal jaanuarist alustas seoses suurenenud lasteaia järjekorraga tööd 6–7-aastaste laste rühm, mis loodi Kääpa põhikooli alumise korruse klassiruumi. Seoses laste arvu kasvuga loodi 2012. aastal Lasva rahvamaja ruumidesse juurde veel üks aiarühm 4–6-aastastele lastele. Uue lasteaia hoone ootuses korraldati 2009. aastal lasteaia nimekonkurss ning lasteaia ametlikuks nimeks sai Lasva valla lasteaed Pargihaldjas. 2015. aastal septembris kolis lasteaed uude energiatõhusasse lasteaiahoonesse, kus avati neli rühma. Hetkel tegutseb lasteaed 4-rühmalisena: Putukahaldja rühm (sõimerühm), Linnuhaldja rühm, Metsahaldja rühm ja Lillehaldja rühm (sobitusrühm). 2020.–21. õppeaastal on laste arv Lasva lasteaias Pargihaldjas 61. Töötajaid on kokku 20.

Lasva lasteaia Pargihaldjas eripäraks on looduslikult kaunis asukoht, mis võimaldab lastel viibida palju värskes õhus ning õppe- ja kasvatustööd läbi viia vabas looduses: lasteaia õuealal, metsas, pargis ning järve ääres. Pargihaldja lasteaias on esmatähtis laps, kes saab õppida kõikide meelte kaudu ja läbi oma kogemuste. 2017.–2018. õppeaastast hakati lasteaias rakendama projektõpet, mis võimaldab kasutada rühmades väga palju erinevaid õppemänge nii tegeluskaste kui ka kaasaegset tehnikat.

Omanäolisust toetab avatus ja mitmekülgne koostöö lastevanematega. Lasteasutuse õpetajad teevad õppe - ja kasvatustöö mitmekesistamiseks koostööd kogukonnaga, kaasates piirkondlikke asutusi ja ettevõtteid. Näiteks Lasva raamatukogu, Kapa Puit, Ermatico, Võro Instituut Kääpa põhikool ja kohalikud talunikud.

Programmid, milles osaletakse:

• 2013. aastal liituti „Keelepesa" programmiga. Keelepesa töötab täielikul keelekümblusmeetodil ja seal kasutatakse lastega suheldes üks kord nädalas oma maa põlist piirkonnakeelt – Vana-Võromaal võru keelt.
• 2013. aastal liitus lasteaed „Kiusamisest vabaks!" metoodikaga.
• 2016. aastast alates kuulutakse ka TEL–võrgustikku.

Lasva lasteaed on saanud toetuse ka 2019.–2018. ja 2020.–2021. õppeaastatel Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse finantseeritud projektidele ProgeTiigri seadmete soetamiseks. 2018. aastal sai Lasva Lasteaed Pargihaldjas toetuse projektile EV 100 "Igal lapsel oma pill". Soetati kajoni ja trummipulgad ning altksülofon.

Lasteaias tegutsevad ringid:

• FC Helios jalgpalliteening 4–7-aastastele;
• MTÜ Lugemislusti Huvikool 3–7-aastastele;
• Eraspordikool SEPPS 3–7-aastastele;
• tantsuring 3–7-aastastele;
• pilliõpe (kannel, ukulele) 6–7-aastastele;
• Tüdrukute ansambel 6–7-aastastele.

Traditsioonilised üritused on tarkusepäev, haldjariigi sügistrall, lasteaia sünnipäev, jõulupeod, Eesti Vabariigi sünnipäev, emakeelepäev, spordipäevad, kevadkontsert, lõpupeod, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine: mardipäev, kadripäev, munadepühad.

Lasva lasteaia Pargihaldjas arengukava aastateks 2021–2026

 

• Parksepa Lasteaed

 
Parksepa lasteaed avati 7. oktoobril 1973. aastal neljarühmalisena ja kandis nime Parksepa lastepäevakodu. Aastaid kuulus lasteaed Võru EPT alluvusse. Alates 1991. aasta 1. juulist läks Parksepa lastepäevakodu Võru hariduskoondise juhtimise alla ning alates 1992. aastast Võru vallavalitsuse alluvusse. 1999. aasta augustist muudeti lastepäevakodu nimetus Parksepa lasteaiaks.

Parksepa lasteaed asub looduskaunis kohas. Piirkonna mitmekesisust ära kasutades on loodud ümber Kanariku järve 1,5-kilomeetrine looduse õpperada, kus on 13 vaatluspunkti. Lisaks  on lasteaial suur haljastatud õueala, kus igal rühmal on mänguväljak, üldkasutatav liikumisväljak ning peenramaa, kasvuhoone, õuna- ja marjaaed. 

Alates 2003. aastast rakendatakse lasteaias Johannes Käisi üldõpetuse põhimõtteid, mille märksõnadeks on:

 ● lapsekesksus kasvatuses – last arendav aktiivne suhtlus- ja kasvukeskkond, mis on kodune, köitev ja erinevaid tegevusi pakkuv; 

● looduskeskkond ja loodusvahendid – võimaldavad tunnetada, kogeda, uurida ja avastada tasakaalustamaks tänapäeva tehismaailma; 

● sotsiaal-kultuuriline kasvukeskkond – annab lapsele minatunde ning võimaldab väärtustada eestlaste kultuuritraditsioone ja esivanemate vaimuvara; 

● lapse isetegemine ja kogemuse läbi õppimine; 

● erinevad vahendid – võimaldavad tutvuda ja tunnetada erinevaid materjale meie ümber, arendada lapse loovust.

Alates 2016. aastast kuulub Parksepa lasteaed Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku.

Parksepa lasteaias on 54 lasteaia kohta. Lasteaed pakub hoidu ja alushariduse omandamise võimalust 1–7 aastastele lastele. Parksepa lasteaias on kolm rühma: Vaatlejad, Uurijad ja Avastajad, mille nimed tulenevad Johannes Käisi üldõpetuse metoodikast – vaatlen, uurin, avastan. 

Huvitegevusena tegutsevad lasteaias jalgpall, lugemislust, liikumisring ja võro keele ring. 

Lasteaias tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi, spordipäevi, perepäevi, keskkonnanädaalat, teatripäva ja palju muud. 14. aprillist 14. oktoobrini toimub aktiivne õuesõppe periood.

Parksepa lasteaed on osa võtnud erinevates programmides ja projektides: KIK, ProgeTiiger, igal lapsel oma pill ja Eesti kultuurkapitali projekt rahvariiete soetamiseks lasteaiale. 

Parksepa lasteaias on 18 töötajat.

Parksepa lasteaia moto: „Aita mind mul ise teha!" (Johannes Käis)

Lasteaia lahtiolekuajad: esmaspäevast reedeni kella 7.00–18.30. 

Parksepa lasteaia arengukava aastateks 2020–2028

 

• Puiga Lasteaed

  

Lasteaed asutati Puigal 13. novembril 1967 vanasse elumajja, mis kohaldati ümber ööpäevaseks Võru sovhoosi lastepäevakoduks. Esimene juhataja lasteaias oli Tiiu Reiman. Lasteaed avati kaherühmalisena – sõimerühmas 10 ja aiarühmas 15 last. 1971. aastal kolis lasteaed tüüpprojekti järgi ehitatud hoonesse ja hakkas tööle ööpäevase Võru sovhoosi lastepäevakoduna, millel oli kolm rühma 60 lapsele. 1. aprillist 1976 muudeti lastepäevakodu ööpäevaseks lasteaiaks ja 1. aprillist 1985 taas lastepäevakoduks. 1. märtsist 1989 seoses Võru sovhoosi reorganiseerimisega Võru kolhoosiks, muutus ka lastepäevakodu nimetus – Võru kolhoosi lastepäevakodu. 1. juulist 1991 läks Puiga lasteaed Võru maakonna haridusosakonna alluvusse.

Seose sõimerühma likvideerimisega, kolhooside laialiminemisega, inimeste liikumisega linna suunas vähenes laste arv ja lasteaeda ohustas sulgemine. Lasteaia säilimise nimel taotlesid lasteaia töötajad ja lapsevanemad Võrusoo põhikooli 1. klassi sissetoomist lasteaia ruumidesse. 1991. aasta septembrist alustas tööd Puiga lasteaias Võrusoo põhikooli 1. klass 19 õpilasega, lasteaialapsi 38.  1992. aastast läks Puiga lasteaed Võru Vallavalitsuse alluvusse. 1993-1995 kandis asutus Puiga Lasteaed-Algkooli nime. 1993.–1994. õppeaastal oli lasteaialapsi nimekirjas 45, kooliõpilasi 36 kolmes klassikomplektis. Ruumipuuduse tõttu toimus õppetöö kahes vahetuses. Järgmisel õppeaastal töötas maja juba 94 lapsega, kuigi oli projekteeritud 56 lapsele. Tohutu kitsikus sundis midagi ette võtma ning töötajate, lastevanemate ja hoolekogu ettepanek vallavalitsusele oli kolhoosi kontorihoone ümber ehitada algkooliks. 1.septembril 1995 eraldati algkool lasteaiast ning nimetati Puiga Algkooliks ja lasteaed sai taas Puiga lasteaiaks – kolmes rühmas 51 last ja 12 töötajat. 1997. aastast kannab lasteaed nime „Siilike".

2012. aasta septembris alustati lasteaia renoveerimise ja juurdeehitusega. Alates 2013. aasta septembrist töötab Puiga lastead Siilike neljarühmalisena uues majas ning rühmade nimed on saanud inspiratsiooni aastaaegadest: Sügismammud, Talvejõmmud, Kevadpõnnid, Suvesellid. Puiga lasteaial on üks sõimerühm ja kolm aiarühma lastele vanuses 1,6 kuni 7 aastat. Laste arv 2020.–2021 õppeaastal on 84. Suuri Siilikesi töötab lasteaias 21.

Lasteaia tegevuste läbiviimisel on suur osakaal lasteaeda ümbritseval mitmekülgsel looduskeskkonnal. See loob head võimalused õuesõppeks ja sportlikeks tegevusteks. Õppetöö põhineb üldõpetuse põhimõtetel, kasutatakse ka erinevaid aktiivõppe meetodeid ja keelepesa metoodikat. Puiga lasteaed Siilike kuulub Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku alates 2009. aastast ja 2013. aastal liituti „Kiusamisest vabaks" programmiga. 2018. aastal osales lasteaed ProgeTiigri programmi seadmete taotlusvoorus, tänu millele siblivad lasteaias ringi vahvad robotid BeeBotid, BlueBotid ja MatataLabid.

Lasteaias tegutsevad järgmised ringid:

• õpetaja Epu muusika- ja tantsuring;
• jalgpall FC Helios;
• spordiring Sepps;
• lugemisring Lugemislust;
• käsitööring.

Välja on kujunenud mitmed traditsioonilised üritused, millest mõned on alguse saanud juba kaugest minevikust ja mõned alles üsna uued. Nendeks on näiteks siilikeste sügisene perepäev, siilikese sünnipäev, võru-setu näitemängupäeva korraldamine maakonna lasteaialastele, siilikeste kevadine perespordipäev, uute siilikeste päev, siilikeste laulu-tantsupidu, koolieelikute lõpuekskursioon ja lõpupidu ning suurte siilikeste ühised rännakud.

Siilikese moto: „Tahad latva ronida, hakka tüvest peale" (eesti vanasõna).

Lasteaia lahtiolekuajad: esmaspäevast reedeni kella 7.00–18.30, valverühm töötab kella 17.30 – 18.30.

Puiga lasteaia Siilike arengukava aastateks 2021–2026

 

• Sõmerpalu Lasteaed Lepatriinu

Sõmerpalu lasteaed alustas oma tegevust 1951. aasta augustis Sõmerpalus, Jaama tn 4 asunud sovhoosi maja alumisel korrusel. Seal oli avatud 20-kohaline lastesõim, mis töötas ööpäevaringselt. 1958. aastal võeti lasteaed Sõmerpalu sovhoosi alluvusse. Praegune lasteaiahoone valmis 1971. aasta novembris ja asub looduslikult kaunis Sõmerpalu iidses mõisapargis. Uues hoones alustas tööd kolm rühma.

1988. aasta suvel tehti lasteaias põhjalik sanitaarremont. Maja korraldati ümber – sõime magamistoast sai rühmaruum ja endisest rühmaruumist saal. 1989. aastal kaotati öörühm. 1991. aasta juunis muudeti lastepäevakodu Sõmerpalu lasteaiaks, juulist läks lasteaed Sõmerpalu sovhoosi alluvusest Võru haridusosakonna alluvusse ning 1993. aastast omakorda Sõmerpalu vallavalitsuse alluvusse.

1997. aasta sügisel avati lasteaia juurdeehitusena Sõmerpalu hooldekodu ning 1998. aastast nimetati lasteaed ümber Sõmerpalu hooldekodu-lasteaiaks. Hooldekodu töötas lasteaiaga samas majas 2009. aasta sügiseni. Peale hooldekodu väljakolimist sai lasteaed enda kasutusse ka tühjaks jäänud hooldekoduruumid.

Lepatriinu nime kannab lasteaed 2001. aasta 1. aprillist ning aja jooksul said ka rühmad endale toredad nimed: noorem rühm – Täpikesed, keskmine rühm – Mummukesed ja vanem rühm – Põnnikesed. 2003. aastal lasteaiahoone renoveeriti. 1. detsembril 2009. aastal avati peale hooldekodu väljakolimist lasteaias neljas rühm – Pallikesed, millest sai 1. septembrist 2011. aastal viiepäevane võrukeelne keelepesarühm. 2012. aastal sai lasteaed „Hindätiidmise avvuhinna". See anti maailma esimesele võrukeelsele lasteaiarühmale, mis töötab viis päeva nädalas, avamise eest. Rühm tegutses kokku kolm aastat ning koos ühe rühma likvideerimisega 2014. aastal kadus ka võrukeelne rühm.

Praegu töötab Sõmerpalu lasteaias kolm rühma: Täpikesed (sõimerühm), Mummukesed (aiarühm, ühepäevane keelepesarühm) ja Põnnikesed (aiarühm). 2020.–2021. õppeaastal on Sõmerpalu lasteaias Lepatriinu 64 last. Töötajaid on 16.

Lasteaia looduslähedane asukoht pakub erinevaid võimalusi tutvumiseks looduse mitmekesisusega. Läbi lapse enda kogemuste ümbritsevat vaadeldes ja uurides, õpib ta jälgima looduse aastarütmi. Tegutsemine lapsele loomupärases keskkonnas, võimaldab rakendada õuesõppe, kogemus- ehk aktiivõppe, avastusõppe ja projektitöö meetodeid.

Programmid ja projektid:

• 27. novembril 2001. aastal liitus Sõmerpalu lasteaed Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga.
• 2013. aastal liituti „Keelepesa" programmiga, milles osaleb Mummukeste rühm. Keelepesa töötab täielikul keelekümblusmeetodil ja seal kasutatakse lastega suheldes üks kord nädalas piirkonnakeelt – võru keelt.
• KOP -i raames sai lasteaed 2013. aastal autentsed Urvaste kihelkonna rahvariided poistele ja tüdrukutele (8 + 8).
• Tänu AS-ile Toftan ja Osula Graanul OÜ-le sai 2013–2014 õppeaastal võimalikuks sisespordivahendite täiendamine. Lastel on võimalik mängida pehmetel kujunditel, varbseintel, kaldredelitel, -pinkidel, kõrguskastidel.
• Aastatel 2017 ja 2018 võttis lasteaed osa EV100 ürituste raames pilliprojektist "Igal lapsel oma pill". Soetati kvaliteetsed plaatpillid:basskõlaplaadid, altksülofonid, sopranksülofon, kellamängud, alt- ja sopranmetallofon.
• Alates 2016. aastast rakendatakse Põnnikeste rühmas ,, Kiusamisest vaba" metoodikat, mille eesmärk on laste vahel üksteist arvestav ja kaasav suhe, kiusamist ennetav käitumiskultuur, kus suhtutakse üksteisesse sallivalt ning austavalt, kus lapsed hoolivad üksteisest, kiusamise korral sekkuvad ja kaitsevad kaaslast, kes seda ise ei suuda.
• Alates 2019. aasta sügisest on tänu osalemisele HITSA Proge Tiigri programmi seadmete taotlusvoorus lasteaias kasutusel Bee–Bot, Blue–Bot ning Ozobot Bit robotid. 2020. aasta sügisest lisandusid läbi projektide LEGO Education Coding Express rong, maastikurobotid, Qobo robottigu ja tahvelarvutid.
• Alates 2020. aasta jaanuarist on Mummukeste rühmas kasutusel õppeprogramm Samm-sammult, mille eesmärgiks on toetada laste sotsiaalsete oskuste arengut, õpetades neile empaatiat, tunnetega toimetulekut ja probleemide lahendamise olulisi samme.
• Koostöös lapsevanematega ning lasteaia personaliga tehti 2017–2018 õppeaastal hoogtöö projektid "Seinad elama" ja "Kõnniteed värviliseks", kus ilmetud paviljoni tagaseinad said värvitud vastavalt temaatikale, ühest seinast sai lausa tahvelsein ning kõnniteedele ilmusid erinevad hüppe-ja kõnnikujundid.

● Lasteaias tegutsevad huviringid:

• Lugemislust;
• SEPPS;
• judo.

Sõmerpalu lasteaias tähistame suuremaid rahvakalendri tähtpäevasid. Lisaks traditsioonilised perepäevad sügisel või kevadel, rattapäevad, võru keele nädal, EV aastapäev, emakeelepäev, spordipäevad,emadele pühendatud kevadpidu mais ja lõpupidu. Lasteaed võtab osa maakondlikest mudilaste folklooripäevast, eesti- ja võrukeelsest näitemängupäevast, võimlemispidudest, laulu-ja tantsupidudest ning Uma Peost.

Lasteaia moto: Lepatriinud toas ja õues, mängulust neil ikka põues!

Lasteaia lahtiolekuajad: esmaspäevast reedeni kella 7.00–18.00.

Sõmerpalu lasteaia arengukava aastateks 2018–2023

 

• Vastseliina Lasteaed

  

Vastseliina lasteaed alustas tööd 15. oktoobril 1955. aastal Eesti Vabariigi aegses vallamajas, mida tollel ajal kasutati kohtumajana. 1960 aastal nimetati lasteaed ümber lastepäevakoduks. Seda aega saab nimetada lasteaia tõusuperioodiks, kus lastepäevakodusse soovijaid oli rohkem, kui oli kohti. 1. jaanuaril 1998. aastal sai lastepäevakodu endale uue maja, Vastseliina gümnaasiumi endises internaadis, asukohaga Turu 2. Lastepäevakodule renoveeriti maja esimene korrus. Teisele korrusele jäi kooli internaat, mille tegevus 2001. aastal ümber korraldati seoses kasutajate vähesusega. 1999. aastast nimetati asutus taas Vastseliina lasteaiaks. 2004. aasta augustis ühinesid seoses Vastseliina valla lasteaedade reorganiseerimisega Vastseliina ja Vana-Vastseliina lasteaed. 2014.–2015. aastani toimus lasteaiahoone renoveerimine ning 2015. aasta mais alustati tööd renoveeritud hoones.

Vastseliina lasteaias on neli rühma: sõimerühm Tibutare, aiarühmad Jõmmikute koda, Naksikute kamber ja Pääsupesa. 2020.–2021. õppeaastal on Vastseliina lasteaias 78 last. Vastseliina lasteaias on 20 töötajat.

Vastseliina lasteaia jaoks on väga tähtis näha lasteasutuse kui institutsiooni kohta paikkonna arengus. Vastseliina lasteaia omanäolisuseks on rahvatraditsioonide kajastamine õppetegevustes ja oma kodukandi väärtustamine. Peetakse oluliseks koduloolist teemaõpet, looduse tunnetamist ja säästvat suhtumist keskkonda. Ümbritsev loodus pakub mitmekesised võimalusi arendavateks tegevusteks.

Vastseliina lasteaias on aastate jooksul välja kujunenud traditsioonid, mis on muutnud lasteaia omanäoliseks. Olgu selleks siis rahvatraditsioonide tutvustamine ja rahvakalendri tähtpäevade tähistamine, sügise sünnipäeva ja lasteaia sünnipäeva tähistamine, ühised spordipäevad ja matkad kevadel ja sügisel, ekskursioonid või teatri- ja kinokülastused Vastseliina rahvamajas.

Vastseliina lasteaia moto: Laps, kes mürab – mängumaias, käigu ikka lasteaias.

Lasteaia lahtiolekuajad: Vastseliina lasteaed on avatud tööpäevadel kella 7.00–18:00.

Vastseliina lasteaia arengukava aastateks 2018–2022

Vastseliina lasteaia Facebooki leht

 

• Väimela Lasteaed Rukkilill

  
Väimela lasteaed on asutatud 1945. aastal. Siis kandis lasteasutus Väimela loomakasvatustehnikumi lasteaia nime. 1964. aastal moodustati Väimela näidissovhoostehnikum ning lasteaiast sai Väimela näidissovhoostehnikumi lastepäevakodu. 1989. aastal ehitati lastepäevakodule uus hoone ja sellest ajast kannab Väimela lastepäevakodu Rukkilille nime.

1991. aasta 1. juulist läks lastepäevakodu Võru hariduskoondise alluvusse ning 1992. aasta 1. jaanuarist Võru vallavalitsuse valitsemisalasse. 1999. aasta 11. augustist nimetati Väimela lastepäevakodu Rukkilill ümber Väimela lasteaiaks Rukkilill.

Väimela lasteaias töötab viis rühma: sõimerühm, liitrühm, 3–5-aastaste laste rühm, 5–7-aastste laste rühm ning sobitusrühm, kus koos tavalastega käivad ka erivajadusega lapsed.  Lasteaia teeb eriliseks see, et kõik viis rühma rakendavad õppe- ja kasvatustöös erinevaid suunitlusi:

• projekti Kiusamisest vaba lasteaed rakendamine;
• keelepesa metoodika kasutamine – kord nädalas võru keele õpe;
• süvendatult loodus-ja õuesõpe, loodusprojektides osalemine;
• oma lasteaia poku-projekt;
• väärtuskasvatus.

Õppe-kasvatustegevuste mitmekesistamiseks on lasteaias kasutusel mitmed robootikavahendid, mis muudavad lastele õppimise huvitavamaks.

Väimela lasteaed osaleb juba kümme aastat Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse poolt korraldatud VVV matkamängus. Kõikidel kordadel on Väimela lasteaed võitnud parima auhinna. Ka on Väimela lasteaed aastaid osalenud Räpina aianduskooli korraldanud taime projektis. Lasteaed osaleb veel Meie Stuudio ja ornitoloogiaühingu poolt korraldatud oksjonil linnupesakastidele.

Väimela lasteaia põhiväärtusteks on:

• koostöö – oleme lojaalsed, avatud, positiivsed, toetavad ning liigume ühise eesmärgi nimel, kaasates selleks erinevaid huvigruppe. Austame ja arvestame oma partnereid ning nende seisukohti;

• turvalisus – arengut soodustav psühho-sotsiaalne ja füüsiline mängu-ja töökeskkond.
• Innovaatilisus – oleme altid enesetäiendamisele ning uuenduslikele ideedele ning mõistame ja oskame arvestada otsuste tegemisel muutusi haridussüsteemis.
• lapsekesksus – õppe-kasvatustegevuses lähtume mängulisusest, lapse arengu potentsiaalist ning individuaalsusest.
• loovus – väärtustame kõigi loomingut, õpime igast kogemusest, julgeme olla teistsugused, areneme üheskoos uusi lahendusi otsides.
• järjepidevus – hästi toimiva süsteemi ja traditsioonide väärtustamine ning hoidmine.
• tervis – hoolime enda ja laste tervisest, peame lugu tervislikest eluviisidest.

Väimela lasteaed asub looduslikult kaunis kohas. Lasteaial  on olemas oma pokumaa ja tähistatud õpperada, mille kaudu õpitakse tundma kodukoha loodust ja seal asuvaid loodusobjekte. Lasteaia läheduses on turvalised matkarajad, kus laps võib joosta, ronida, hullata ja vabalt tegutseda. Lasteaia õuealale on KIK-i poolt toetatud projekti raames valminud ilmavaatluspunkt, kus lastel on  võimalik mõõta õhutemperatuuri erinevatel kõrgustel, tuule suunda, kiirust ja sademeid ning mulla temperatuuri mõõta. Ilmavaatlustorniga käivad kaasas ka õpimapp, töölehed ja lauamängud.

Väimela lasteaed kuulub Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku (TEL võrgustikku) alates 2012. aastast. Alates 2,5-aastastest lastest toimuvad ujumistegevused Väimela tervisekeskuses ujumistreeneri juhendamisel.

Väimela lasteaias töötavad  järgmised huvialaringid: lugemislusti ring ja jalgpall, mis on tasulised ning  muusikaring, mis on musikaalselt andekamatele lastele muusikaõpetaja poolt läbiviidav tasuta ring.

Laste arv 2020.–2021. õppeaasta seisuga on 79. Töötajaid on Väimela lasteaias kokku 26.

Lasteaia traditsioonilised üritused on õppeaasta alguse tervituspidu, lasteaia sünnipäev, isadepäeva peod, mardi- ja kadripäeva tähistamine, advendiaja alguse tähistamine, jõulupeod, kuuse ärasaatmise pidu, sõbrapäeva peod rühmades, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine koos tunnustusüritusega vanematele, vastlapäeva tähistamine, vanaemade pidu, lasteaia lauluvõistlus, emakeelepäeva tähistamine luulekonkursiga, südamenädala tähistamine, kevadpidu, emadepäeva peod, lõpupidu. Kauaaegne traditsioon oli heategevuslik jõululaat, mis toimus üle aasta.

Lasteaia moto: „UKSELÄVELT MINU RADA ALGAB. Parim viis aru saada ja mõista on ise uurida ja avastada."

Lasteaia lahtiolekuajad: esmaspäevast reedeni kella 7.00–18.00.

Väimela lasteaia Rukkilill arengukava aastateks 2021–2023 

 

• Orava Kool, kus tegutseb lasteaiarühm

  

Orava sovhoosi lastepäevakodu avati 20. detsembril 1984. aastal. Lastepäevakodu asus kolmekorruselise elumaja esimesel korrusel selleks kohandatud ruumides. Uue lasteaia juhatajaks sai Lea Sinisaar (Hanschmidt). Esimesteks kasvatajateks olid Ene Mällo ja Ester Zopp. Lasteaed oli üherühmaline ja nimekirjas oli 20 last. Lasteaed töötas kella seitsmest hommikul kuni seitsmeni õhtul.

Lasteaed oli üherühmaline 20. detsembrist 1984 kuni 1. septembrini 1988, mil avati lasteaias ka sõimerühm. Siis oli aiarühmas 19 last ja sõimerühmas 10 last. 1991. aasta septembrist  kuni 1997. aasta detsembrini oli lasteaias jälle üks liitrühm. 1998. aasta jaanuarist avati taas  jälle ka  sõimerühm. Kaherühmalisena töötas lasteaed kuni 2012. aasta septembrini. Sellest ajast kuni praeguseni on lasteaed üherühmaline ja selleks on liitrühm, kus lapsed on vanuses 2 kuni 7 eluaastat. 2020.–2021. õppeaastal käib lasteaias 14 last. Töötajaid on neli.

2014. aasta septembrist läks lasteaia juhtimine Orava kooli alla ja 2015. aastal kolis lasteaed kooli ruumidesse. Enne seda ruumid renoveeriti ning kohandati lasteaia tarbeks.

Ka lasteaia nimetus on ajaga muutunud: Orava sovhoosi lastepäevakodu (1984–1987), Orava sovhoosi lasteaed (1987–2003), Orava lasteaed (2003–2014), Orava kool (alates 2014 kuni siiani).

Orava kooli eripäraks on kasvatada ja õpetada lapsi läbi kodukoha looduse, rahvakultuuri ja traditsioonide.

Peamised üritused on perepäev/mardipäev, jõulupidu, sõbrapäev, vanavanemate päev, kevadpidu ja erinevad näitused.

Orava kooli lasteaed on:

• 1996. aastast alates Hea Alguse lasteaed;
• 2001. aastast alates tervist edendav lasteaed;
• 2011. aastast alates kiusamisest vaba lasteaed;
• 2016. aastast alates võro keelepesä rühm.

Lasteaia lahtiolekuajad: esmaspäevast reedeni kella 7.30–17.30.

Võru Vallavalitsuse 16.04.2019 määrus nr 4 reguleerib Võru Vallavalitsuse hallatavasse koolieelsesse lasteasutusse lapse vastuvõtmist ja sealt väljaarvamist.

 

Lasteasutusse võetakse vastu esmajärjekorras Võru valla haldusterritooriumil (edaspidi teeninduspiirkond) alaliselt elav laps, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistrisse kantud Võru vald. Võimaluse korral on eelistatud laps, kelle samas elukohas elavate sama pere teised lapsed käivad samas lasteasutuses.

Pärast teeninduspiirkonnas elavate laste vastuvõttu võetakse vabade kohtade olemasolul lasteasutusse lapsi väljastpoolt teeninduspiirkonda, eelistades teeninduspiirkonnas töötavate vanemate lapsi. Väljaspool teeninduspiirkonda elavate laste vastuvõtul arvestatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi.

 

Lapse lasteasutusse vastuvõtmiseks esitab vanem, eestkostja või hooldaja lasteasutuse direktorile taotluse (leitav vastava lasteasutuse kodulehelt):

• Taotlus Lasva Lasteaeda "Pargihaldjas"
• Taotlus Orava Lasteaeda
• Taotlus Parksepa Lasteaeda
• Taotlus Puiga Lasteaeda Siilike
• Taotlus Sõmerpalu Lasteaeda "Lepatriinu"
• Taotlus Vastseliina Lasteaeda
• Taotlus Väimela Lasteaeda "Rukkilill"

Taotluses märgitakse järgmised andmed: 

1. lapse andmed (nimi, isikukood, elukoht); 
2. vanema andmed (nimi, isikukood, elukoht, e-posti aadress, telefon); 
3. lasteasutuses koha kasutamise alustamise soovitud aeg;
4. haridusliku erivajadusega lapse puhul nõustamiskomisjoni soovitus koha saamiseks sobitus- või erirühmas.

 

Lapse esmasel lasteaeda vastuvõtmisel teavitab lapsevanem lasteaeda lapse tervisliku seisundi ja erivajaduste kohta. 

Taotlused järjestatakse nende laekumise aja järgi. Taotlusi lapse lasteasutusse vastuvõtmiseks saab vanem esitada aastaringselt. Lasteasutuse valik on vanemale vaba, kui soovitud lasteasutuses on vabu kohti. Vabade kohtade olemasolul saab lapsi lasteasutusse võtta kogu õppeaasta kestel. Vanem saab informatsiooni vabade kohtade olemasolu kohta lasteasutusest. Kui vanema poolt soovitud lasteasutuses puuduvad vabad kohad, võib laps jääda lasteasutuses koha taotlejana järjekorda.

Arvestust laste lasteasutusse võtmise kohta peab lasteasutuse direktor.